Mine sisu juurde

Jäähoki 1948. aasta taliolümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Jäähoki 1948. aasta taliolümpiamängudel

Korraldaja: Šveits ŠveitsSankt Moritz
<: Garmisch-Partenkirchen 1936 Oslo 1952 : >

Meeste jäähokiturniir 1948. aasta taliolümpiamängudel Šveitsis Sankt Moritzis oli 6. olümpiamängude turniir, mis oli ühtlasi ka 15. maailmameistrivõitlused ja 26. Euroopa meistrivõistlused. Olümpiaturniir toimus 30. jaanuarist kuni 8. veebruarini.

Kanada võitis oma viienda olümpiakulla ja tuli 12. korda maailmameistriks, Kanadat esindas seal relvajõudude meeskond Ottawa RCAF Flyers. Kõrgeima tulemuse saanud Euroopa meeskond Tšehhoslovakkia võitis hõbemedali ja tuli kaheksandat korda Euroopa meistriks. Bibi Torriani mängis Šveitsi eest, kes võitis pronksmedali, ja temast sai esimene jäähokimängija, kes luges kõigi sportlaste nimel olümpiavande. Osales üheksa võistkonda.

Esimest korda pärast sõda naasis ka rekordiline maailmameister Kanada. Tšehhoslovakkia lõpetas turniiri vaid väravate vahega teisena ja tuli kaheksandat korda Euroopa meistriks. Kanadat esialgu nii kõrgelt ei hinnatud, kuid turniiri edenedes sai see hoo sisse. Tegemist oli sitke ja kiireima meeskonnaga, kes võitis Tšehhoslovakkiat parema tehnika jõuga. Kaitse oli eriti hea, kui sisse lasti vaid viis väravat, Halder oli turniiri parim väravalööja. Šveitsil oli selgelt paremuselt kolmas meeskond, kuigi kaotus Tšehhoslovakkia vastu oli valusalt suur.

Hokiturniiri mängimine oli ohus Ligue Internationale de Hockey sur Glace'i ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee lahkarvamuste ning Ameerika Ühendriikide olümpiakomitee ähvardatud boikoteerimise tõttu. USA koondis võistles kutseliste mängijatega ja diskvalifitseeriti seepärast Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt. Ameeriklasi see aga väga ei tabanud, sest nende pettumust valmistav esitus olümpiamängudel tähendas, et medalit polnud nad niikuinii võitnud.

Ottawa RCAF Flyersi meeskond 1948. aasta olümpiamängudel

Turniir toimus liigasüsteemis, millest võttis osa üheksa võistkonda. Kanadalased said Tšehhoslovakkia vastu seitse võitu ja ühe viigi. Tšehhoslovakkia võitis samuti seitse mängu. Turniiri otsustas väravate vahe. Kanada võitis vastaseid 69:5. Tšehhoslovakkia koondis ületas vastaseid 80:18.

Kuna see turniir oli ühtlasi LIHG maailmameistrivõistlused, saavutas USA LIHG edetabelis neljanda koha. George Dudley (Kanada jäähokijuht) väitis, et 1948. aasta olümpiamängude hokiturniir mängiti "naeruväärsetes ilmastikutingimustes" ja kehva kohtunikutööga.

Koht tabelis Riik Kanada Tšehhoslovakkia Šveits Rootsi Suurbritannia Poola Austria Itaalia USA Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1. Kanada Kanada X 0:0 3:0 3:1 3:0 15:0 12:0 12:3 21:1 8 7 1 0 69:5 + 64 15
2. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia 0:0 X 7:1 6:3 11:4 13:1 17:3 22:3 4:3 8 7 1 0 80;18 + 62 15
3. Šveits Šveits 0:3 1:7 X 8:2 12:3 14:0 11:2 16:0 5:4 8 6 0 2 67:21 + 46 12
4. Rootsi Rootsi 1:3 3:6 2:8 X 4:3 13:2 7:1 23:0 2:5 8 4 0 4 55:28 + 27 8
5. Suurbritannia Suurbritannia 0:3 1:13 3:12 3:4 X 7:2 5:4 14:7 3:4 8 3 0 5 39:47 - 8 6
6. Poola Poola 0:15 4:11 0:14 2:13 2:7 X 7:5 13:7 4:23 8 2 0 6 29:97 - 68 4
7. Austria Austria 0:12 3:17 2:11 1:7 4:5 5:7 X 16:5 13:2 8 1 0 7 33:77 - 44 2
8. Itaalia Itaalia 1:21 22:3 0:16 0:23 7:14 7:13 5:16 X 1:31 8 0 0 8 24:150 - 132 0
-. USA USA 3:12 3:4 4:5 5:2 4:3 23:4 2:13 31:1 X 8 5 0 3 86:33 + 53 10
  • Ameerika Ühendriikide meeskond ei saanud lõplikku paremusjärjestust. Ametlikult on paremusjärjestuses vaid kaheksa meeskonda.

Keskmine vanus

[muuda | muuda lähteteksti]

Poola meeskond oli turniiri vanim meeskond mängijate keskmise vanusega 29 aastat ja 10 kuud. USA oli turniiri noorim meeskond mängijate keskmise vanusega 23 aastat ja 1 kuud. Kuldmedalist Kanada mängijate keskmine vanus oli 25 aastat ja 8 kuud. Kõigi turniiri mängijate keskmine vanus oli 27 aastat ja 2 kuud.

Parim väravakütt

[muuda | muuda lähteteksti]
Sportlane Mänge Väravaid Sööte Punktid
Kanada Walter Halder 8 21 8 28

Medalivõitjad

[muuda | muuda lähteteksti]
Koht Meeskond Mängijad
Kuldmedal
Kanada
Murray Dowey, Frank Dunster, Jean Gravelle, Patsy Guzzo, Wally Halder, Ted Hibberd, Henri-André Laperrière, Louis Lecompte, George Mara, Albert Renaud, Reg Schroeter, Irving Taylor
Treener: Frank Boucher
Hõbemedal Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia Vladimír Bouzek, Gustav Bubník, Jaroslav Drobný, Přemysl Hajný, Zdeněk Jarkovský, Vladimír Kobranov, Stanislav Konopásek, Bohumil Modrý, Miloslav Pokorný, Václav Roziňák, Miroslav Sláma, Karel Stibor, Vilibald Šťovík, Ladislav Troják, Josef Trousílek, Oldrich Zábrodský, Vladimír Zábrodský
Treener: Mike Buckna
Pronksmedal
Šveits
Hans Bänninger, Fredy Bieler, Heinrich Boller, Ferdinand Cattini, Hans Cattini, Hans Dürst, Walter Dürst, Emil Handschin, Werner Lohrer, Heini Lohrer, Reto Perl, Ulrich Poltera, Gebhard Poltera, Beat Rüedi, Otto Schubiger, Bibi Torriani, Hans-Martin Trepp
Treener: Wynn Cook

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]